Olen mitmes oma retseptis maininud 82%-lise või alternatiivina gheed ( selitatud või). Ise võtsin ma ghee valmistamise ette alles sellel sügisel. Olen täheldanud, et tihti on võid selles sisalduva laktoosi ja ka kaseiini tõttu peljatud. Kaseiini- ja laktoosiallergia võib olla väga individuaalne, kuid tasuks silmas pidada, et 100 g võis on kaseiini ( piimavalk) ja laktoosi ( piimasuhkur) alla 0,9 g või veel vähem, täpsema info saab võipakendilt (suhkrud, valgud).
Miks gheed valmistada?
Esiteks maitseb ghee paremini kui tavaline või. See säilib kauem ( 3-6 kuud) ning purki gheega võib hoida toatemperatuuril. Ghee suitsemispunkt ( 250C) on kõrgem kui võil (200C) sisuliselt tähendab see seda, et ghee ei hakka pannil nii kiiresti kärssama (molekulid lõhustuvad ja hakkavad moodustama võimalikke toksilisi ühendeid). Ghee valmistamine on terapeutiline tegevus, mis päädib võluvalt kuldse toiduga. Hinduismi kohaselt on ghee näol tegemist tõelise jumalate toiduga.
Gheed võib lisaks määrida nahale ja juustele ( ise pole veel proovinud, aga teen seda). See on puhas rasv, kus teoreetiliselt pole laktoosi ega kaseiini- siiski, ülitugeva talumatuse korral piisab näidustuste tekkeks ka imeväikestest kogustest, seega pole kodus valmistatud lehmapiimast ghee 100%-liselt turvaline valik. Samas võivad paljud kaseiini- ja laktoositalumatuse all kannatajad leida, et ghee on neile toiduks sobiv. Erinevalt võist ei saa näiteks piimast kuumutamise käigus kaseiini eemaldada.
Valmistamine kodus
Eesmärk on eemaldada võist enamus vett, valku ( kaseiin) ja piimasuhkrut ( laktoos) Õpetusi, kuidas gheed teha on jagatud siin ja seal, mina tegin seda järgmiselt:
Ajakulu: 40-45 minutit
Vaja läheb:
- 4 pakki 82%-list võid ( 4 x 180g)
- kahte potti või kastrulit
- lusikat vahu eemaldamiseks
- kaanega kuivi purke
Esmalt lõikasin või kuubikuteks ja sulatasin potis, kesmisel kuumusel, seejärel alandasin pisut temperatuuri ja kuumutasin, kuni tekkis veest ja piimavalkudest ( vadakuvalgud) kohev valge vaht.
Ghee valmistamine on protsess, mille jooksul teiste aktiviteetidega nagu lemmikseriaali vaatamine või võimlemisharjutuste sooritamine, tegeleda ei saa. Või keemisel tekib üsna iseloomulik hääl, mis lõpupoole muutub kõmisevamaks. Vahtu “koorisin” esimesed 20 minutit, seejärel muutus apelsinimahla värvi vedelik läbipaistvamaks. Kuna osa vahust jäi potiseina külge ja ka lusika külge, leidsin, et kõige mõttekam on see ringi kallata teise potti. (Teoorias peaks vedelikku kurnama läbi marli vms.) Vahulusikat puhastasin majapidamispaberiga iga kord kui rasvast välja võtsin. Umbes 40-ndal minutil sadestusid poti põhja pisikesed pruunikad pudemed ( kaseiinid+ piimasuhkur). Kuna need jäid kenasti poti külge kinni ja ma ei seganud poti põhjast, kallasin kuldse vedeliku teise, kuiva, puhtasse potti, mille olin eelnevalt vahust ära pesnud. Viimast tegevust võib vajadusel korrata, kasutades puhast kastrulit.
Rasva värv oli selleks hetkeks mutuunud sügavamaks, erkollane toon oli kadunud. Ghee on valmis siis, kui rasvas pole pruune pudemeid ega vahtu, potis on selge, hüpnotiseerivalt kuldne ghee. Kallasin ghee purkidesse, hommikuks olid need enam-vähem tahenenud. Soovi korral rasva pikemalt säilitada, võib ghee asetada külmkappi.
4 pakist 180g võist ( 720 g) saab keskmiselt 470 g gheed.
Kuna piimatooteid tarbida kahjuks ei saa, siis Ghee avastamine oli imeline! 🙂 Eriti maitsev on ta sulanuna lihtsalt leiba peale määrides 🙂
MeeldibMeeldib
Leivaga on see kindlasti hea! Ma ise rukkileiba paleotoitumises küll ei tarbi, aga gheega meeldib mulle hommikuputrusid teha ja ka näiteks sidrunikreem tuleb sellega maitsev. Usun, et ghee sobib samuti seemneleiva ja kanepiküpsistega, pean järele proovima!
MeeldibMeeldib